Audevälja küla on hajaküla, mis asub Harju maakonna ja Padise valla äärealal ning on viimaseks suuremaks maanteeääres paiknevaks külaks enne Harju- ja Läänemaa piiri. Küla läbiva Keila-Haapsalu (ka Vana-Haapsalu) maantee äärde on ajalooliselt kujunenud 15-st majapidamisest koosnev külatuumik, mille keskmes asuvad endine kõrtsi/koolihoone (hoone täpsem ajalugu vaata SIIT), kauplusehoone ja koorejaam(hävinud). Külatuumiku läheduses paikneb ajalooline Möldre tuuleveski ning siia rajati nõukogude perioodil neljast karjalaudast ja heinaküünist koosnev hoonetekompleks, millest tänaseni on säilinud kaks hoonet. Kaasajal on küla elujõuline ning on hinnatud elukohaks umbes 80-le inimesele. 

Põhjalikuma ülevaate Audevälja piirkonna ajaloo kohta leiad SIIT . Vaata ka Audevälja piirkonna pärandkultuuri objektide kaarti - KAART.pdf Kaart ootab lahkelt täiendusi ja parandusi.

Audevälja kooli kohta leiad infot SIIT

Audevälja külas tegutsenud "Pärna" kolhoosi kohta vaata SIIT

Rahvasuust on Audevälja küla kohta üles kirjutatud järgmist

Kuidas saanud Audevälja küla omale nime. Audevälja asub Tallinna - Haapsalu vahelisel maanteel, umbes 8 km Padise-Kloostri varemeist. Vanal ajal olnud kord suurem lahing Audevälja ümbruses, kus langenud palju inimesi. Lahingus langenud maetud liiva mäekestele Audevälja ümbruses ja küla heinamaadele millest matuspaigad on saanud nime „Haudla“. Selle tagajärjel hakatud kogu lähemat ümbrust nimetama „Haudade väli“, mis hiljem rahva suus muutunud „Audeväljaks“. ERA II 165, 663 Jutustanud Jaan Teesaar 72 a. vana Audevälja külas Rehe talus 6. V 37. a. Kirjutanud Alma Teesaar Kloostri-Risti täienduskooli II kl õpilane 16 a. vana 6. V 37 a.

Audevälja külas, Männiku ja Alttoa taludel on kõrvuti heinamaa jaod, mida nimetatakse "Haudla'ks" Selle kohta räägitakse mitmet moodi (igas kohas isemoodi). Lähemas ümbruses räägitakse sellest nõnda: Vanasti, katkude ajal maetud sinna mäenõlvakule inimesi rohkel arvul. Sellest arvatakse see nimi olevat tulnud. Sellest samast vist see eelnimetatud "Audevälja", mida vanades kiriku kroonikates koguni "Haudevälja" kirjutatud, nimigi on tulnud. ERA II 226, 508/9 (14) Johan Aasma Risti, Kloostri v., Audevälja k., Möldri t. (pärit Kundru-Pealtpere) Evald Teesalu s. 1925, Audevälja algk. 6. kl. õpilane 1939

Audevälja külast umbes 1 km kaugusel /---/ asub allikas, mille kohta räägib rahvasuu järgmist: "Alttoa" allikas olnud vanasti kuulus ohuallikas. Kell 12 öösel olnud seal ümbruses isegi tuld nähtud. Kel silmad haiged, - muudkui sinna! Kes tahtnud, et ta silmad terveks saavad, visanud sinna raha, või muud, näit. vasksõrmuseid ja hõbeehteid. See olnud veehaldjatele lepituseks. Kes säält aga raha ära võtnud, selle silmad jäänud haigeks. Allikas voolab välja künka jalalt ja on küllalt salapärane. Mitmes kohas kaob ta maa alla, jättes järele soostunud luhti. /---/ ERA II 226, 493/4 (1) Jaan Teesaar Risti, Kloostri v., Audevälja k., Rehe t. 74.a. Evald Teesalu s. 1925, Audevälja algk. 6. kl. õpilane 1939

Audevälja külast loode pool asub Ojamaa talu. See talu olevat sääl juba ammust ajast olnud ühe järve kaldal. Vahepeal olla lasknud Jumal sinna lähedale ühe allika tekkida. (Praegune Jänima allikas) See saatnud oma püha vett sellesse järve. See allikas ja temast välja voolav vesi olnud nii püha Jumala meelest, et ta seda kunagi pole lasknud kinni külmuda. Järveke tahtnud, aga talvel rahus puhata aga allika vesi olla muist järve voolanud ja see pole saanud ka talvel kinni külmuda. See vihastanud järve, nii et ta ühel jõululaupäeva õhtul ära olevat läinud. Esmalt aeglaselt, siis ikka kiiremini läinud ta ja kisendanud ikka: "Muik-muik, Muik-muik." Ojake lippanud järve jälgedes soost läbi kuni Hattu jõeni. Edasi polevat ta enam läinud. Järv aga läinud ikka edasi kuni väike mäe seljandik vastu tulnud. Sinna ta siis jäänudgi ja saanud oma kisendamise pärast "Muik järve" nime. See järv asub nüüd kaugel omast sünnikohast Vanika külas. ERA II 226, 447/8 (2) Marie Lindemaa Risti, Kloostri v., Metslõugu k., Aru t. (Pärit Madiselt) 46.a. Koguja Anni Lindemaa s. 1925, Audevälja algk. 6. kl. õpilane 1939

Audevälja koolimaja asemel olnud ennem kõrts. Kõrtsi peremeheks - kõrtsmikuks olnud üks sepp, nimega Lihtner. Ta elanud seal oma naisega (naise nime ei teata). Kõrtsis olnud üks suur ruum. Seal on nüüd vaheseinad. Lõunapoolses otsas olnud kaks akent, mis nüüd kinni müüritud. Ennem olnud kõrts paar sülda pikem. Mahalõhutud osas olnud "sissesõidu" hoov. Kõrtsi ees olnud suur kruusi-auk (See on seal praegugi, aga sealt kruusi ei võeta) See olnud ääreni vett täis. Talvel olnud sääl tore liugu lasta ja suvel koolipinke pesta. Tore olnud sääl ka laudadega sõita. ERA II 226, 500/1 (7) Jaan Teesaar Risti, Kloostri v., Audevälja k., Rehe t. 74 a Evald Teesalu s. 1925, Audevälja algk. 6. kl. õpilane 1939

Audevälja külas Nõmme talu karjamaal avastus 1934. a. raha peidupaik. Peremees kündis karjamaalt uudispõldu. Ja tema ämm tegi sinna juurde maakirvega endale linamaad. Lüües ühte mätast kuulnud sääl kahtlast kolinad. Uuesti lüües tulnud juba üks savist poti tükk nähtavale. Siis hakkanud ta hoolikalt säält käega otsima ja näinud hunnik rahasi ja poti tükke. Kutsunud siis kohaliku konstaabli kes sääld need rahad ära korjas ja muuseumi saatis. Neid oli arvult kolmesaja ringis. Pärast lapsed käinud veel sealt otsimas ja leidnud ka rahasi ja siniseid klaasist pärleid. Rahad olnud muist kujult ümargused muist kandilised, ühed suuremad, teised vähemad. Mõnel suure vaatamise järgi paistnud tükk kirja millest nad küll aru pole saanud. ERA II 226, 480 (III) Hugo Truumaa Albert Urvik Kloostri vald, Audevälja küla, Nõmme talu

Titekaev. „Metsavahilt“ Kõmmaste küla poole riigimetsas asub auk, mida rahvas nimetab Titekaevuks. Ühel naisel oli kord metsas titt sündinud. Ta kraapinud kätega maa sisse augu. Auku tulnud vesi ja naine peanud seal oma last. Pikkamööda arenenud see auk kaevuks. Ja seda hakatud Titekaevuks hüüdma. Iialgi ei pidavat see auk kuivaks jääma, olgugi nii kuiv aeg kui tahes. ERA II 165, 623 Jutustanud Mari Pihlakas 68 a. vana. Kirjutanud Aino Anemaa Risti algk. IV kl. õpilane 12 a. vana 8. V 1937 a.

Titekaev. Metsavahi maja juutest edasi minna Kõmmaste küla poole vasemat kätt männi metsa sees asub Titekaev. Kaevul on kivist müür ees. Kord oli metsast mustlase naine läbi läinud. Ta oli juhtunud selle kaevu juurde. Tal oli sündinud seal laps. Naine oli pesnud oma last kaevus. Nüüd rahvas kutsub seda kaevu Titekaevuks. Kui minu vanema oli laps olnud siis oli selle kaevu ümbruses olnud talusid. See oli nii vanasti, et minu vanaema nende nimesid ei mäleta. Ainult ühe talu nimi oli olnud Vainu. ERA II 165, 621 Jutustanud Emiilie Aasa 43 aastat vana Määra küla Loigu talu perenaine. Kirjutanud Alma Aasa Risti algk. IV kl õpilane 12 a vana 8. mai 1937 a.

Allpool olevasse galeriisse on lisatud küla ajalooga seonduvad fotod. 

Fotosid on kogunenud üsna palju - lisame neid albumisse jooksvalt.

Küla vaateid ja ehitisi:Küla kultuurielu 20.sajandil oli tihe. Mängiti pilli, tegutsesid koorid ja seltsid, korraldati mitmesuguseid üritusi, osaleti kirikuelus ja harrastati sportlikku tegevust.