Risti kihelkond (saksa keeles: Kirchspiel Crucis in Harrien; Kirchspiel Kreuz in Harrien)
Kuni 13. sajandini olid eestlaste halduslik-territoriaalseteks üksusteks muinaskihelkonnad. Muinaskihelkond oli ühte hõimu kuuluvate elanike ning ühiste majandus- ja kaitsehuvidega külade liit, mille aluseks oli tema liikmete omavaheline kokkulepe – kihl. Sel ajal moodustasid hilisema Risti kihelkonna alad Revala maakonna Vomentagana muinaskihelkonna loodenurga.
Hiljem kujunenud kirikukihelkonnad olid maakoguduste piirkonnad ja ühtlasi kohalikud omavalitsusüksused. Ristiusu vastuvõtmise järgselt kuulusid hilisemad Risti kihelkonna alad Keila kirikukihelkonna koosseisu, millest peatselt eraldusid iseseisvateks kihelkondadena Harju-Madise ja Nissi kihelkond. Risti kirikukihelkond hakkas kujunema ümber Kristuse pühale ristile pühendatud Risti kiriku (saksa ürikuis Sankt Crucis, hiljem Kreuz). Selle kiriku ehituslugu seostub Padise kloostri tsistertslastest munkadega, kes hakkasid kirikut rajama 13.- 14. sajandi vahetusel. Kirik valmis 15. sajandi esimesel poolel ja läbi keskaja kuulusid ümbruskonna maad Padise kloostrile. 17. sajandi algusest 1870. aastani olid Risti kihelkonna alad ühendatud Harju-Madise kihelkonnaga, kuid 1638–1710 oli Risti kogudusel oma vaimulik, lõplikult iseseisvus kihelkonnana alles 1870. Mereäärne Nõva piirkond, mis varem kuulus Lääne-Nigula kihelkonda, liideti Ristiga 1653. Nõval asub Püha Olevi kabel kui endine Risti koguduse abikirik. 1870–97 allusid kiriklikult Ristile ka Pakri saared. Saartel ja rannikualal elas alates keskajast hulgaliselt rootslasi.
Risti kirikukihelkond eraldus Harju-Madise kihelkonnast mitmel korral, kuid püsivalt moodustati see alles 1870. aastal, mil see oli 363 km² suurune kihelkond Eestimaa kubermangus Harjumaa lääneosas. Kirikuga seotud kihelkondlik süsteem kaotati ametlikult 1925. aastal, mil luteriusu maakogudused muudeti territooriumiga seostamatuiks usuühinguiks.
Siiski on kihelkonna mõiste säilinud ja tänaseni kasutuses. Kihelkonniti eristuvad rahvarõivad, keelemurrak, rahvaluule - seetõttu on kihelkond ka täna peamine eesti keele, rahvaluule ja etnograafia uurimise aluseks olev territoriaalne üksus.
Risti kihelkond jääb peaaegu täielikult kaasaegse Harjumaa piiridesse, vaid kihelkonna lääneosa (Nõva) kuulub tänapäeval Lääne maakonda. Kolmveerand kihelkonnast asub Padise vallas, Nõva piirkond jääb Nõva valda ja Pakri saared on kaasajal Paldiski linna halduses.
Eesti kihelkondade kaarti vaata SIIT.