Pae küla (Paeküla) väärikas ajalugu ootab jäädvustamist. Ajaloolased on oletanud, et just Pae küla võis olla 13. sajandil Padise kanti asunud tsistertslaste majandusmõisa esialgne kese. Kindlasti on tegemist juba muinasajaks välja kujunenud asulaga ning võib oletada, et just Pae küla on mainitud Taani hindamisraamatus nime all Pathes. Arvatavasti just siit on endale nime saanud hilisem kloostrikompleks Padisel. Küla ajalooline süda kuulub muinsuskaitse alla ning sealset asulakohta dateeritakse II aastatuhandesse.
Arhiividest võib leida järgmisi Pae külaga seonduvaid kohapärimusi
Paekülas oli veski. Mida kutsuti Miili veskiks. Ühel päeval tuli veskisse jahu jahvatama. Miil hakkas meestega kihla vedama, et tema toob hammaste vahel puudas kotti veskisse. Miil võttis kotti hammaste vahele ja viiski veskisse. Mees jäi oma ühe viljakotist ilma. Veski ja vankri vahed oli 50 sammu. Sellest ajast saadik ei julgenud keegi temaga kihla vedada. ERA II 226, 470 (17) Erich Heinmaa Aug. Metsalu, 43 a. Risti kihelkond Kloostri v Hatu Metslõugu
Riima Madis läks Paekülasse Miili veskile teri jahvatama. Madis hakkas Miiliga kihla vedama. Et tema lööb oma rusikaga veski võllisse sõrme jäljed mis puhul Miil lubas talle 10 krooni. Madis laskis kõrdsust kord õlud tuua. Õlle nad jõid Miiliga ära. Sel päeval ei olnud jahvatamist vaid Madis tuli teine päev tagasi. ERA II 226, 469 (16) Erich Heinmaa Aug. Metsalu, 43 a. Risti kihelkond Kloostri v Hatu Metslõugu
Läänemaal Kuie mõisa taga asub ümmargune allikas. /---/ Paekülast toodi Jakob Veeberi aurukatel, millega allikat taheti tühjaks pumbata. Tallinast tulit, kes pidit pumpamist juhtima, et saada raha katelt kätte. Ühel hommikul hakati pumpama, pumbati paar kolm päeva kuni allikas tühjaks sai. Mehed kes pumpama tulid lubasid Jakob Veeberile raha anda. Ühel õhtul märgati et mehed on kadunud. Jakob Veeber jäi rahast ilma ja pidid hobused palkama, kes aurukatla kuju viisid. ERA II 226, 463 (7) Erich Heinmaa Aug. Metsalu, 43 a. Risti kihelkond Kloostri v Hatu Metslõugu
Kloostri vallas Paekülas on "Sandipaju" mägi. Mäel kasvas paju võsastik. Sant läinud mööda teed läbi võsastiku ja surnud sinna. Pajuvõsastikku enam ei ole vaid selle asemel on nüüd põllud. Aga nimi "Sandipaju" on jäänud täna päevani. ERA II 226, 465 (9) Aliine Heinmaa Risti, Kloostri v., (Hattu) Metslõugu k., Ojama Madise t. s. 1886. Koguja Erich Heinmaa s. 1925, Audevälja algk. 6. kl. õpilane 1939
Risti kooli õpilased kirjutasid 2014. aastal üles järgmised mälestused ja andmed Pae küla kohta. Endise sovhoosikontori nn Pae kontori kohta loe SIIT, Pae karjamõisa kohta SIIT, UFO mälestusmärgi kohta SIIT ja üldisemat juttu Pae küla kohta SIIT ja SIIT.
Kuna tänapäeval arvatakse Pae küla alla mitmed endised väikekülad (Ojamaa, Tammena, Pälli, Jõute, Hatu-Metslõugu), siis on siinkohal välja toodud ka alljärgnevad, selle piirkonnaga seonduvad pärimused.
Audevälja külast loode pool n.n. Aru talu heinamaal asub liiva seljandik. Kohalikude elanikude suust olen kuulnud, et see liivaseljandik on üks rändluiteid. Ka tõendab seda üks nõmme kallaku ääres maa sees olev puuaed. Nüüd on see liivaseljandik juba ammu metsaga kaetud. Nõmme veeru all olevast heinamaast on leitud kravi kaevamisel pilliroogu ja kõdunenud turbamulda. Teisest kohast teisel pool liivaseljandikku on leitud suuri tugevaid puukändude jäänuseid. Arvatavasti tamme juurte osasid. Nõmme enese seest on leitud surnu luid. Kohalikkude elanikkude suus liigub liigub jutt, et see olevat üks vana matmise paik. See pärast kutsutakse ka seda paika "Kabelnõmmeks". Seal siis nähtavat veel kõiksugu vaime ja tonte. Kord läinud säält üks kohalik taluperemees pimedas läbi. Jõudnud juba kesk nõmmeni korraga karanud põõsastest üks luukere välja. Tal olnud verine kont ambade vahel ning ise urisenud natuke aega mehe ees siis akanud tantsima. Mees olla sellest nähtusest nõnda kohkunud, et kolm päeva olnud pea aegu surnud. Ja nüüd ei lähe säält mitmedgi enam pimetast ilma jubeduse tundeta mööda. ERA II 226, 445/6 (1) Marie Lindemaa Risti, Kloostri v., Metslõugu k., Aru t. (Pärit Madiselt) 46.a Koguja Anni Lindemaa s. 1925, Audevälja algk. 6. kl. õpilane 1939
Hattu Metslõugu külas on nõmm, mida rahvas hüüab Kabeli nõmmeks. Vanalajal maetud sinna inimesi. Paar kolm aastad tagasi kaevati nõmmest kraav läbi. Puuaed ja inimese luid leiti maa seest. ERA II 226, 466 (10) Aliine Heinmaa Risti, Kloostri v., (Hattu) Metslõugu k., Ojama Madise t. s. 1886. Koguja Erich Heinmaa s. 1925, Audevälja algk. 6. kl. õpilane 1939
Kloostri vallast edela pool suures soos asetseb Taara mägi. Kui tulti Eestimaale Risti usku peale suruma, ja ebajumalaid ei lubatud kummardada, siis viis rahvas oma Jumala "Taara" soosse ja asetasid ta künka otsa. Rahvas käis salaja ebajumalt kummardamas. ERA II 226, 465 (8) Aliine Heinmaa Risti, Kloostri v., (Hattu) Metslõugu k., Ojama Madise t. s. 1886. Koguja Erich Heinmaa s. 1925, Audevälja algk. 6. kl. õpilane 1939Audevälja külast loode pool asub Ojamaa talu. See talu olevat sääl juba ammust ajast olnud ühe järve kaldal. Vahepeal olla lasknud Jumal sinna lähedale ühe allika tekkida. (Praegune Jänima allikas) See saatnud oma püha vett sellesse järve. See allikas ja temast välja voolav vesi olnud nii püha Jumala meelest, et ta seda kunagi pole lasknud kinni külmuda. Järveke tahtnud, aga talvel rahus puhata aga allika vesi olla muist järve voolanud ja see pole saanud ka talvel kinni külmuda. See vihastanud järve, nii et ta ühel jõululaupäeva õhtul ära olevat läinud. Esmalt aeglaselt, siis ikka kiiremini läinud ta ja kisendanud ikka: "Muik-muik, Muik-muik." Ojake lippanud järve jälgedes soost läbi kuni Hattu jõeni. Edasi polevat ta enam läinud. Järv aga läinud ikka edasi kuni väike mäe seljandik vastu tulnud. Sinna ta siis jäänudgi ja saanud oma kisendamise pärast "Muik järve" nime. See järv asub nüüd kaugel omast sünnikohast Vanika külas. ERA II 226, 447/8 (2) Marie Lindemaa Risti, Kloostri v., Metslõugu k., Aru t. (Pärit Madiselt) 46.a. Koguja Anni Lindemaa s. 1925, Audevälja algk. 6. kl. õpilane 1939