Põhjasõja värki rääkis mulle naabrimees. Kaks inimest oli old, üks oli Hatus, teine Audeväljal, 12 km oli vahet - nii vähe oli inimesi. Säälepast lõppes sõda ära - põhjasõda. Soo on ees. Hüütakse Säälepa, on Sõjalõpu. Sõjalõpu on Alma ennem olnud ja hakati ütlema Säälepa. Valgeristi pool on see. Siin (Hatus)olla vesiveski olnud ja seda öeldakse Valma mägi. RKM II 434, 209 (1) Arnold Arend Risti, Hatu k. s. 1908. Koguja Mall Hiiemäe 1990

Kuidas mõis sai "Sõjalõpu" mõisa nime. See oli Türgisõja lõpul, kui üks mõis sai oma nimeks "Sõjalõpu". Sellest see nimi tuli, et selle mõisa juures löödi viimane otsustav lahing, kus türklased viimase, kui mehe kaotasid. Nüüd ei nimeta ümberkaudne rahvas teda mitte "Sõjalõpeks", vaid lihtsalt "Säälepaks". Vana mõisahoone on ammugi lammutatud ja küttepuudeks ära tarvitatud. Asemele on tulnud uued talud, aga üldiselt öeldakse ikka "Säälepa". ERA II 226, 595/6 (5) Jüri Jõesaar Risti, Nõva v., Hindase k. 65 a. Johannes Reiners s. 1925, Variku algk. 6. kl. õpilane 1939

Nõva vallas praeguse Säälepa (endise mõisa) juurde minnes võime näha umbes rusika suurusi kive, neid on seal paras suur hunnik, kõrgus umbes 1 m. ja laius 3 m. Nende kivide sinna sattumise kohta rääkitakse järgmist. Vanasti, umbes 200. a tagasi oli Suur Põhjasõda. Siis pole muud sõdimise vahendeid olnud kui kivid. Siis lõppenud sinna mõisa juurde sõda ära ja iga sõdija oli sinna visanud ühe kivi. Nii sai viimaks suur hunnik. Siis hakatudki seda mõisa "Sõjalõppe" mõisaks hüütama. Aegade jooksul on aga see nimetus muutunud "Säälepaks". ERA II 226, 545 (18) August Targamaa Risti, Nõva v., Hindase k., Pere t. 42 a. Elmar Targamaa s. 1925, Variku algk. 6. kl. õpilane 1939

Hindaste, Veski ja Tänavjärve tekkimine. Kord olnud seitse aastat suur põud. Puud kuivanud ja rohi närtsinud. Siis pääsenud tuli lahti ja põletanud turbasse suured lohud, kuhu kogunud vesi ja tekkinud aegamööda järved. ERA II 226, 563/4 (5) Madis Liivanõmm Risti, Kürema k., Liiva t. 77 a. August Niinemets Variku algk. 6-kl õpilane 1939

Nõva vallas asuva Veski järve vesi on väga tähtsaks saanud viimasel ajal ravivahendina. Selle veega arstivad kohapealsed elanikud praegu järgmisi haigusi: kui kehal on vistrikud, või sügelisi ja isegi on see vesi parandanud kondi haiged. Tervise otsijaist Veskijärvest on terveks saanud järgmised isikud: Nõva vallas, Tusari külas elutsev Reismaa nimeline talupidaja. Siis veel Nõmmema külas elutsevad mõned talupidajad ja nende lapsed. Ka haavaravimina on vesi tähtis. Kui haava pesta Veski järve veega, siis pole karta mädanema minekut ega muud. ERA II 226, 547/8 (20) August Targamaa Risti, Nõva v., Hindase k., Pere t. 42 a Elmar Targamaa s. 1925, Variku algk. 6. kl. õpilane 1939



Kas meeldib see, mida näed? Loo oma veebileht Vooga ja naudi 30 päevast tasuta prooviperioodi.
Alusta tasuta