Metsalõugu küla Koreva talu maa peal seisab kivi karu küünte jälgedega. Vanasti lastud härjad karjamaale sööma. Metsas valvanud aga karu. Härg läinud süües edasi ega polnud midagi paha aimanud. Äki karanud karu metsast välja härja kallale. Härg koju poole punuma, karu kaelast kinni. Olnud ikka hiigla suur härg. Karu tagumised käpad vedanud puud nilge ja vähemad juurtega tükkis üles. Siis jäänud see kivi ette, sinna tõmmanud kohe suured sügavad kriipsud sisse, mis on näha tänapäev. Härg jooksnud kuni kodu õue väravani, karu ikka kaelast kinni. Viimaks pidanud veel karu värava postist kinni, aga seegi pole härga suutnud pidada. Siis läinud karu lonkides tagasi metsa. ERA II 226, 484/5 (5) Albert Urvik Risti, Kloostri v., Audevälja k., Nõmme t. Risti, Kloostri v., Audevälja k., Nõmme t. 30 a. Hugo Truumaa s. 1926, Audevälja algk. 5. kl. õpilane 1939
Kord tahtnud Vanatühi Suuressood "tüüsse" niita. Söönud "Kukenõmmes" lõunat, maganud "Kernalil" une "maha" ja kukkunud niitma.Teinud omale 7-me sülla pikkuse vikatilöe ja muudkui "pihta". Täie jõu ja "rammuga" niites löönud vikati raksudes mättasse ja vikatilöe pooleks. Vihastanud ja teinud vikatilöe poole võrra lühemaks. Hakanud uuesti niitma. Nüüd löönud omal varba otsast tüki ära. Visanud vikati põõsasse ja imenud niikaua verist varvast, kuni jõud hakanud kaduma. Siis kaevanud enesele sinna samasse paika haua ja surnud. Tema magamis ase, köök ja haud on veel praegugi näha. ERA II 226, 498/9 (5) Jaan Teesaar Risti, Kloostri v., Audevälja k., Rehe t. 74 a Evald Teesalu s. 1925, Audevälja algk. 6. kl. õpilane
Haapsalu maantee ääres, Hattu mõisast idapool asetsevas Suuressoos on mägi, nimega "Kernali". See polevat mitte loomulik mägi, vaid inimeste kätetöö.Kord muistsel ajal tahtnud mungad maantee ehitada otse läbi soo Haapsalusse. Ehitatud umbes 1½ km., aga enam edasi pole saadud. See seljandik ulatub hulk maad soo sisse. ERA II 226, 495/6 (3) Jaan Teesaar Risti, Kloostri v., Audevälja k., Rehe t. 74 a Evald Teesalu s. 1925, Audevälja algk. 6. kl. õpilane
Kloostri vallast edela poole suur soos on mägi nimega "Kernali mägi". Sõja ajal läinud inimesed soosse mäele varjule ja viinud oma varanduse ka ühes ja matsid sügavasse maase. Vaesemad inimesed läinud rikaste käest kerjama. Haua kohad on praegu näha, kuhu rahvas oma varanduse mattis. Haua kohad on pooleni kinnikasvanud. Praegu kasvab seal mäel lehtpuu mets. ERA II 226, 462/3 (5) Aleksander Heinmaa (pärit Kirikküla Paju talust) Risti, Kloostri v., (Hattu) Metslõugu k., Ojama Madise t. s. 1890. Koguja Erich Heinmaa s. 1925, Audevälja algk. 6. kl. õpilane 1939
Kloostri valla loode poolsed serva läbib soise heinamaa piklik mäe nõlvak. Rahvas nimetab selle idapoolset serva "Röövlilinna mäeks" või ka "Röövlilinnaks". Kohalikkude elanikkude jutu järgi olevat see üks soo saar, kuhu inimesed sõdade, ja vaenlaste röövretkete eest oma varandused peitnud. Inimeste jutujärgi asuvat sääl praegugi maa sees veel suuri varandusi, mida nii mõnigi ahne süda on endale igatsenud. Ühel sellisel röövretkel, mil poolakad meie maad käinud laastamas, viinud inimesed oma varandused ja loomad kõik sinna. Suurte puuväätidega seotud loomade suud kinni, et nad mitte häält teha ei saaks. Muud varandused pandud sügavale maasse, kus neid praegugi veel olevat. Nüüd on sellele soo saarele ilus lehtpuu mets peale kasvanud. ERA II 226, 448/9 (3) Marie Lindemaa Risti, Kloostri v., Metslõugu k., Aru t. (Pärit Madiselt) 46.a Koguja Anni Lindemaa s. 1925, Audevälja algk. 6. kl. õpilane 1939
Kernali mäe tekkimine. Kernali mägi asub Tallinna-Haapsalu maantee ääres asuva Suuresoo ja Kloostrisoo piiri lähedal. Kord tahtnud mungad ja nunnad teha otse teed Padise-Kloostrist Haapsalusse välja. Nad teinud tee kruusast ja liivast pehmesse soosse. Vaevalt jõutud teed soo sisse umbes 2 km kui puhkenud sõda. Nunnad ja mungad põgenenud ning jätnud tee tegemise pooleli. Tee näib nüüd kitsa mäeseljandikuna keset pehmet sood, mis mõnest kohast vastavalt 10 meetrit lai ja paar meetrit kõrge ja mis kaetud rohu ja metsaga. Rahva suus kutsutakse seda teed Kernalimäeks. ERA II 165, 633 Jutustanud Jaan Teesaar 72 a. vana Audevälja külas, Rehe talus 6. V 37 a. Kirjutanud Alma Teesaar Kloostri-Risti täienduskooli I kl õpilane 16 a vana 6. V 37 a
Audevälja külast loode pool asub Ojamaa talu. See talu olevat sääl juba ammust ajast olnud ühe järve kaldal. Vahepeal olla lasknud Jumal sinna lähedale ühe allika tekkida. (Praegune Jänima allikas) See saatnud oma püha vett sellesse järve. See allikas ja temast välja voolav vesi olnud nii püha Jumala meelest, et ta seda kunagi pole lasknud kinni külmuda. Järveke tahtnud, aga talvel rahus puhata aga allika vesi olla muist järve voolanud ja see pole saanud ka talvel kinni külmuda. See vihastanud järve, nii et ta ühel jõululaupäeva õhtul ära olevat läinud. Esmalt aeglaselt, siis ikka kiiremini läinud ta ja kisendanud ikka: "Muik-muik, Muik-muik." Ojake lippanud järve jälgedes soost läbi kuni Hattu jõeni. Edasi polevat ta enam läinud. Järv aga läinud ikka edasi kuni väike mäe seljandik vastu tulnud. Sinna ta siis jäänudgi ja saanud oma kisendamise pärast "Muik järve" nime. See järv asub nüüd kaugel omast sünnikohast Vanika külas. ERA II 226, 447/8 (2) Marie Lindemaa Risti, Kloostri v., Metslõugu k., Aru t. (Pärit Madiselt) 46.a. Koguja Anni Lindemaa s. 1925, Audevälja algk. 6. kl. õpilane 1939
Audevälja külast loode pool n.n. Aru talu heinamaal asub liiva seljandik. Kohalikude elanikude suust olen kuulnud, et see liivaseljandik on üks rändluiteid. Ka tõendab seda üks nõmme kallaku ääres maa sees olev puuaed. Nüüd on see liivaseljandik juba ammu metsaga kaetud. Nõmme veeru all olevast heinamaast on leitud kravi kaevamisel pilliroogu ja kõdunenud turbamulda. Teisest kohast teisel pool liivaseljandikku on leitud suuri tugevaid puukändude jäänuseid. Arvatavasti tamme juurte osasid. Nõmme enese seest on leitud surnu luid. Kohalikkude elanikkude suus liigub liigub jutt, et see olevat üks vana matmise paik. See pärast kutsutakse ka seda paika "Kabelnõmmeks". Seal siis nähtavat veel kõiksugu vaime ja tonte. Kord läinud säält üks kohalik taluperemees pimedas läbi. Jõudnud juba kesk nõmmeni korraga karanud põõsastest üks luukere välja. Tal olnud verine kont ambade vahel ning ise urisenud natuke aega mehe ees siis akanud tantsima. Mees olla sellest nähtusest nõnda kohkunud, et kolm päeva olnud pea aegu surnud. Ja nüüd ei lähe säält mitmedgi enam pimetast ilma jubeduse tundeta mööda. ERA II 226, 445/6 (1) Marie Lindemaa Risti, Kloostri v., Metslõugu k., Aru t. (Pärit Madiselt) 46.a Koguja Anni Lindemaa s. 1925, Audevälja algk. 6. kl. õpilane 1939
Urgeta külas Alpere talu heinamaal nimetatakse ühte osa Paganapõhjaks. Vanarahva jutu järgi on sääl elanud pagan. Praegugi võib sääl näha ahjuvaret ja kaevu aset. Sääl ta siis elutsenudki oma perekonnaga. Küla meestel kadunud suvel mitu härga karjamaalt. Mõelnud, et kuhu nad ometigi saavad. Hakkanud paganat kahtlustama. Vanapagana lapsed tulnud ühel päeval külla. Külamehed küsima lastelt, kas teie isa on härga ka nüüd hiljuti tapnud. Lapsed vastanud: "Jah üks päevgi jälle tappis, siis kui taevast tõrva sadas ja noki=sõda oli. Külameestel kohe aru käes. Va krika=mees, see vanapagan, paneb lapsed tõrre alla kinni, hirmutades et hakkab tõrva sadama ja tuleb noki=sõda. Riputab vilja tõrre põhja peale ja kanad sinna nokkima. Siis hää varastud härga tappa. Aga lapsed uudishimulikud piiluvad tõrre serva alt välja. Mehed jalamaid vanapagana juurde jutuga: "Sina vanapagan varastad meite härgasid." Vanapagan vastu: Ei ole juba niisugust asja!" Mehed siis ütlevad: "Su oma lapsed rääkisid." "See oli mu oma kirju, mis ma tapsin, võin teile jalgugi näidata." Loopinud siis toa pealt jalgu alla: see meie kirju jalg, see meie kirju jalg, nii kaua kui olnud juba viis jalga. Siis olnud meestel kohe selge, et vanapagan just varas oli täiesti. Aga noh mis võid parata vanapaganale. ERA II 226, 477/8 (1) Leena Paulmann 63.a Risti, Kloostri v., Urgeta k., Allika t. Hugo Truumaa s. 1926, Audevälja algk. 5. kl. õpilane 1939
Urgeta külast kilumeeter hommiku poole keset soist ja rabast maad asub kena liivane seljandik. Vana rahva jutu järgi elanud seal kord suur mehe=mürakas Laur. Niis siis hüütakse seda seljandikku praegugi Laurimäeks. Elanud Laur oma naisega seal kahekesi, vahest harva ta käinud teistes taludes. Nii siis olnud käes kallis jõululaupäev ja küla rahval kõik pühade eelsed tööd tehtud, muist juba saunas, muist järge ootamas. Kui Laur astub Tõnupere talu uksest sisse, aga kohe jääb ehmudes seisma, et mis teil õieti lahti on. Kõik on puhtaks klaanitud just kui jõululaupäeval. No jõululaupäev täna just ongi, meil muist rahvast isegi juba saunas, vastatakse Laurile. Laur jalamaid ringi ja kähku koju. Kodus ütleb naisele: "Mari, Mari, täna kallis jõululaupäeva õhtu ja meite arvates pidi terve nädal selleni aega olema. Kähku tegema, mis veel teha annab." Esimese püha hommikul juba Laur tagasi Tõnuperes, kaasas vahutav õlu ämbriga, ise hõikab: "Tere hommikut, tõin teile värsket vanikat!'' ERA II 226, 479/80 (2) Leena Paulmann Risti, Kloostri v., Urgeta k., Allika t. 63.a. Hugo Truumaa s. 1926, Audevälja algk. 5. kl. õpilane 1939
Ahtama külast kaks ja pool kilumeetrit põhja pool on risttee. Sääl on nähtud ja nähakse veel praegugi vaimusi. Kord öösel tulnud minu onu säält mööda teed. Kuulnud äkki valju kõlinad, mõtelnud et keegi vist tuleb hobusega sõites ja hobusel on kurinad kaelas. Vaatanud tagasi, eks tulebki hiigla kiiruga. Tema annud teed ja läinud kõrvale. Saanud tema juurde, kuu valguses pasitnud hiigla suur hobuse jürakas, hiilgab kõik puhta hõbedas. Keeranud teist poolt teed metsa niisuguse hiigla kalopiga, et puud loogus. Tema mõtelnud mis imelik asi küll, mets on nii paks ja suur et jalakäija vaevu läbi pääseb, aga hobune läeb saaniga läbi. Hakkanud jälgi vaatama: ei ainustki jala kriipsu, puud kõik terved. Siis tulnud meele, et see oli küll väim, rist=tee ka ju siin samas. ERA II 226, 489/90 (8) Albert Urvik Risti, Kloostri v., Audevälja k., Nõmme t. Risti, Kloostri v., Audevälja k., Nõmme t. 30 a. Hugo Truumaa s. 1926, Audevälja algk. 5. kl. õpilane 1939
