Audeväljal ligi 100 aastat tegutsenud kool on piirkonna arengut on oluliselt mõjutanud. Endisesse Padise-Kloostri mõisa kõrtsihoonesse rajatud koolimajast said oma hariduse kõik ümbruskonna lapsed. Kooli käidi
nii Metslõugult kui Kobrult – seega oli nii mõnegi lapse koolitee üle viie kilomeetri pikk. Internaati koolil ei olnud, seega tuli pikk koolitee kaks korda päevas läbida.

Koolimaja kujunes külarahva kooskäimiskohaks, kus tegutsesid laulukoorid, peeti pidusid, tehti näitemängu ja näidati kino. Koolihoones asus ka postiagentuur, rahvamaja (asutatud 1929) ja külaraamatukogu (asutatud 1927). Siin tegutses 1926. aastal asutatud Audevälja Haridusselts, mis korraldas mitmesuguseid üritusi ja pidusid.

Audevälja kooli täpne asutamisaeg on ebaselge. Pärimusekoguja Rudolf Zimmermann on oma 1932 aastal koostatud käsikirjas (Zimmermann 1932,22) väitnud, et „kooli kroonika järele pidi eksisteerima juba
1866 a.“. Kahjuks ei ole käsikirjas mainitud kooli kroonika saatusest midagi teada. Kui vaadata väljavõtteid
arhiividokumentidest (vt allpool), siis võib aasta 1866. aasta olla see aeg, kus kool hakkas tegutsema endises Padise mõisa kõrtsihoones. Varasemalt on kooli peetud talumajades 1 kord nädalas ja seda juba aastast 1859 (Kohaliku pärimuse kohaselt peeti kooli siis Pärdi talu rehetoas). Nii lubab järeldada varaseim dokument, mis Audevälja külas koolipidamise kohta leitav on – Õpetatud
Eesti Seltsi poolt läbiviidud kooliõpetajate aruanne aastast 1863 (vt foto 3). 1869. aastal on Padise mõisale kuulunud Audevälja kõrtsihoone kooli vajadusteks ümber ehitatud. Toetudes 1844-1847
koostatud Padise mõisa valduste kaardi andmetele (foto nr 1 ja 2), võib oletada, et mõisnikul võis kooli rajamise soov olla juba varasemalt, kuid see ilmselt ei teostunud enne 1869. aastat. Arhiividokumentidest võib järeldada, et 1870. aasta paiku hakkas kooliskäimine muutuma igapäevasemaks. Edaspidi kajastub kooli tegevusega seonduv üsna regulaarselt valla dokumentides ja mujal. Siiski tuleb tõdeda, et andmeid kooli kohta on väga vähe säilinud, seda eriti nõukogude perioodi kohta. Igasugune kaastöö selles osas on igati teretulnud. Audevälja koolis viimased 2 aastat enne sulgemist töötanud õpetaja Linda Kaljurand(Palmre) on kinnitanud, et viimaseks õppeaastaks jäi 1962/63 õppeaasta ning kool likvideeriti 1963. aasta kevadel.

Väljavõtteid arhiivis leiduvatest dokumentides, milles kajastub kooli tegevus, leiad siit.

1.    

2.      3.                                 
Allpool leiad südamlikult kirja pandud mälestused 1920date aastate Audevälja koolist. Meenutab Voldemar Lilleorg.


Koolimaja on aja jooksul muutunud. 1937. aastal ehitati koolimajale peale vinskapid ja paigaldati laastukatus.

Audevälja kool oli algul kolme- hiljem kuueklassiline. Lühikesel perioodil töötas ka mittetäieliku keskkoolina. 

Allolevasse galeriisse oleme välja pannud kõik seni leitud klassipildid. Lisainfo ja täpsustused on oodatud!

 

Audevälja koolis tegutsenud silmapaistvamad õpetajad:

Predik/Priidik Ambach

Predik/Priidik Ambach oli sündinud 10. oktoobril 1839. Audevälja koolis oli ta üheks esimeseks õpetajaks, õpetades aastast 1864. Ta õpetas koolis nii usuõpetust, eesti keele ja vene keele lugemist-kirjutamist,
geograafiat, rehkendamist kui ka laulmist. Predik Ambach oli Padisel Audeväljas (osaliselt ka Tannenthalis/Uuemõisas Padisel) kooliõpetajaks ligi 30 aastat.

Johannes Vihalem

Johannes Vihalem oli sündinud 23(11).juulil 1865 aastal Vihalema talus Ruila vallas. Õpetajaks õppis Kuuda seminaris 1881-1884. aastani. Oli õpingute vältel igas aines priimuseks. Töötas algul õpetajana Peru koolis Vigala vallas, seejärel Piirsalu vallakoolis ning 188(7?)8st aastast Audeväljal. Kuna tegemist oli silmapaistvalt võimeka inimesega, valiti ta kohe ka vallakirjutajaks. Vallakirjutaja suur koormus oli põhjuseks miks Johannes Vihalem õpetajaameti maha pani. Siiski asus ta õppima Peterburgi Õpetajate
instituuti. Kuna oli ka muusikaliselt andekas ja mitmekülgne, osales Johannes Vihalem aktiivselt Kloostri Muusikaseltsi ja Harju-Madise/Risti asutamises ja tegevuses, olles eestvedajaks haridusseltsi kooli asutamisel ning algatades 1887.aastal segakoori ka Audevälja külas. Koor tegutses 1 aasta (Ridbeck 2005, 132). Silmapaistvalt andeka ja mitmekülgsena jõudis Johannes Vihalem sooritada 1908. aastal notarieksami, koguda rahvaviise ja mängulugusid ning harrastada ka kunstiloomingut. Johannes Vihalem suri Paides 1930. aastal (Aarma, Talvoja, Viitkar 2004, 321-322).

Karl Kurikjan

Karl Kurikjan oli Audevälja koolis õpetajaks ühtekokku üle 40 aasta. Karl Kurikjan sündis 26.11.1877 Anni talus Kaarma-Suurvallas Saaremaal, kus isa Andrus ja ema Liisa pidasid talukohta. Karl Kurikjan õppis Braakli külakoolis 1887/1888; Upa apostlik-õigeusu külakoolis 1888/89; Kaarma kihelkonnakoolis 1889-1892 ja Kaarma õpetajate seminaris 1892-1896. Pedagoogitööd alustas ta Braakli külakooli juhatajana 1896-1901. Alates 1901. aastast asus tööle Audevälja algkooli juhatajana. Ta jätkas Audeväljal kuni 1912. aastani, mil
siirdus Venemaale, kus tegutses põllumajanduse alal kuni aastani 1914. Osales Esimeses Maailmasõjas 1914-1915, langedes vangi. Veetis sõjavangina Saksamaal 4 aastat 1915-1919. Naastes Audevälja, jätkas
Karl Kurikjan Audevälja kooli juhatajana kuni oma surmani 25.10.1945, elades ühtlasi ka Audevälja Koolimajas koos oma naise Annaga (neiuna Tamm, Madise tütar), kellega oli abiellunud 1907.
Lapsi neil ei olnud. 22.06.35 eestindas nime: Kaarel Kurikjaan. Karl/Kaarel Kurikja(a)n oli laia silmaringiga õpetaja ning osales aktiivselt lähipiirkonna kultuuri- ja seltsielus, oli Risti Mesilasekasvatajate
Seltsi juhatuse liige; Kloostri Muusika ja Haridusseltsi juhatuse liige; Audevälja Haridusseltsi asutaja ja juhatuse liig ning sama seltsi laulukoori ellukutsuja ja juht. Mitmekülgsete huvidega inimesena tegi ta võimalusekorral kaastööd erinevatele uuringutele ja küsitlustele (Karl Kurikjani käekirjanäiteid vaata allpool).

Karl Kurikjani on tema õpilased meenutanud kui sõbralikku kuid korda armastavat õpetajat. Võib öelda, et Karl Kurikjan oli tõeline "maa sool", kes oma 40 õpetajaasta jooksul mõjutas suurt hulka lähipiirkonna inimesi. Muu hulgas on arvatud, et koolijuhataja Kurikjani Saaremaa päritolu ja keelekasutus on põhjus, miks Padise kandis võib osades peredes tänapäevani kohata omalaatset kõneviisi, milles õ asendub pehmelt ö-ga - õpetaja Kurikjan andis oma suurearvulisele õpilastehulgale edasi saarlasele iseloomuliku
kõneviisi.

Audevälja koolis on õpetanud järgmised õpetajad(andmed ebatäpsed):

Juhan Neudorf 1859-1864 Pedik Ambach 1864-1869 Georg Neikart 1870-1871 Gustav? Jüri? Tabanes 1871-1873 Pedik/Priidik Ambach 1873-1887 Johannes Vihalem 1887-1891 Jüri Truus 1891-1896 Johannes Walk 1896-1901 Karl Kurikjan 1901-1912 Michael Brass 1912-1913 Roman Neudorf 1913-1918 Villem Taban(es)
1918? Salme Melles 1918-1919 Karl Kurikjan 1919-1945 Elfriede Kunt(s)ler/1929-1938 Aurelie-Leonore
Berg/Uudemäe 1931-1936 Silvia Järve 1938 Elsa-Leontine Esko 1939-1940 Eerika Breeman
1938-1939 Leida Laretei 1942 Erika Hausmann/Luik
1942-1946 Mari(e) Leit, August Kikas, Hilda Aasaleht, Aleksander Teesalu, Johannes Sildre, Eduard Allikvee (köster, lauluõpetaja) 1946-1949 D(T)ekla Koha/Kask1946?-1954? E. Kaunispaik 1948?-1952? Magda Luide 1947?-1951? Reintam 1951-1955? Kalmin? Maria/e Kulp(a)? K.Jõela 1952-1956 Aino Veersalu/Aanmaa 1956-1960 Linda Palmre/Kaljurand 1961-1963

Koolielu ei olnud ainult õppimine ja pikk koolitee. Koolielu juurde kuulusid ka peod ja väljasõidud, kooliaia hooldamine ning osalemine noorteorganisatsioonides (kodutütred, pioneerid). 

Pilte koolielust:1948.aasta juunis käidi kooliga ekskursioonil Haapsalus. Reis korraladati veoautoga.