Vihterpalu Vallakooli asutamisajana on mainitud 1861.aastat. Ka 1932.aastal ei osatud asutamisaega täpsustada, mida kinnitab kohalikku pärimust kogunud üliõpilane Rudolf Zimmermann
Vihterpalu algkooli asutamise aeg pole kindel. Suulise traditsiooni andmetel võib selle asutamise aastaks pidada 1857. Kõige vanemad dokumendid kooli kohta on 1869a. Risti kiriku arhiivis. Alguses olnud kooli asupaigaks Ugla talu. 1869.aasta sügiseks oli valminud uus koolimaja. Praegu (1932) töötab kool Vihterpalu mõisas 6 klassiga ja rootsi eriklassiga. (Zimmermann, R. Risti kihelkond. Käsikiri 1932 (EKLA, f 360, m 3:6)
Koolimajaehitamise kohta seisab Vihterpalu vallavolikogu protokollis 2. maist 1870, et uus maja asub Puuna kõrtsi lähedal, priirendi maa peal. Maja pikkus 9 sülda laius 4 sülda. Majas on olnud kooliruum ühe ahju ja nelja aknaga, kohtutuba ühe ahju ja aknaga, riietetuba ja magamistuba ning üks külm kamber. Üks laut, koda ja köök - kõik ühe õlgkatuse all. Maja valmimise ajaks on märgitud 1869. aasta sügis. Esimeseks õpetajaks uues majas oli Aleksander Söderman.
Õpetajatena on Vihterpalus töötanud ka Paslepa seminari lõpetanud õpetajad Johan Palmkron (pärit Vihterpalust, hiljem taluomanik Kurkses, Risti koguduse vöörmünder, vallasekretär, rahvaluule koguja) ja Johan Lehtmets (pärit Vihterpalust, hiljem elab Kurkses, kirjasaatja). Veel on õpetajaks olnud Alexander Samberg.www.hru.ee/wp-content/uploads/2012/03/Eestirootslaste-hariduselu.ppt
Koolis alustati rootsi keelse õppega 1919.aastal.(allikaswww.hru.ee/wp-content/uploads/2012/03/Eestirootslaste-hariduselu.ppt).
Vihterpalu mõisa härrastemajja asus kool pärast mõisa võõrandamist (1919? 1920?)parun Alfred von Rosenilt. Kool tegutses 7. aastase koolina. Kooliga ühes majas asus ka Vihterpalu rahvamaja ja raamatukogu. 1956. aastal oli direktoriks Boriss Kivik. 1959/1960dal õppeaastal oli koolis 44 õpilast.