Vaata ka
http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=maahaal19371112.2.22
/---/ Kurkse rannaküla kuulub Kloostri walla külge Harjumaal. Pakri lahe lõunakaldal, muudest inimasulatest eraldatuna, on tekkinud aja jooksul omaette elunähted, oma seltskondlik elu, oma kool. Rahwas on rootslased, kes, ehkki enamikus juba ecstistunud, tunned end siiski rootslaste järeltulijaina. Sidet püütakse hoida Rootsiga, noorsugu õpib puhast rootsi keelt. Selleks on palju kaasa aidanud rootsi haridusselts ning Kurkse rootsi emakeelne kool. Kurkse kool on töötanud ligi kolm aastakümmet, sellest 25 aastat oma majas. Pühapäewal toimus Kurkse rootsi algkoolimaja 25 aasta juubel. See päev kujunes Kurkse rahwale meeleolurikkaks peopäewaks. Külalistena võtsid juubelipeost osa Kurkse rootsi algkooli esimene juhataja-õpetaja Nicolaus Blees ja kooli esimene õpetaja-juhataja Eesti wabariigi päewil Armid Nyman, kes praegu mõlemad rootsi algkoolide juhatajad Riguldi wallas. Juubelipeol kanti ette näitemäng „Laen ja Margus", sama, mis koolimaja awamispeol 25 aastat tagasi.
Kurkse rootsi algkooli asutajaks ning esialgseks ülalpidajaks oli rootsi haridusselts Tallinnas, Omale koolimaja ehitamise mõtte algloojad olid Kurkse küla põllumehed Kustas Schliedeberg, Gnstaw Palmkron ja Tõnis Normann. Eeltööde tegijaks ning koolimaja plaani valmistajaks oli koolijuhataja J. Timmermann. Enne koolimaja ehitamist asus kool esiteks Kurkse küla „Kadapiku" talu ruumides, siis Kurkse mõisas, kus selleks ruumid lubas tolleaegne Kloostri mõisa härra C. v. Ramm, ja lõpuks Kurkse mehe Strickmanni majas. Koolimaja ehitas Kurkse rahwas üles omal jõul. Tarwiliku materjali ehituseks annetasid ning wedasid kokku Kurkse küla rahwas, samuti tehti ehitustöö küla rahwa poolt tasuta. See nõudis külarahwalt küllalt pingutust, ainelist kulu, hoolt ning tahtejõudu. Abi saadi rootsi haridusseltsilt ning kingituste näol Pakri saarte rahwalt. Nii walmis wäikesele eraldatud rannarahwale oma koolimaja, mis nüüd 25 aasta möödumisel on saanud Kurkse rahwa waimse elu keskuseks. Praegu täidab koolimaja ka rahwamaja aset, ning wõib öelda, poolt kaudu on siin ärkamas uuesti kord juba uinuw rootsi rahwas. Oma koolile suhtub Kurkse rahwas suure kiindumusega, oma raugemata tahte varal näha omal rootsi emakeelset kooli, on see kool suutnud püsida kolm aastakümmet. Kuigi wäljast on saadud abi, on siiski kooli ülalpidaimise kulud enamikus kandnud Kurkse rahwas ise, küllalt suur ohwrmeelsus üheainsa küla rahwalt.
Kõige raskemad päewad olid koolil sõja-aastail: õpetajad wahetusid tihti ning kooli majanduslikud kulud kippund rahvale üle jõu. Aga sellest saadi siiski üle, ainult üks aasta pärast sõda seisis kool. Rootsi haridusseltsi abistamisel algas ta aga jälle tegewust ning on edukalt tegutsenud kuni praeguse ajani, millal kooli ülalpidamise kulud kannab juba Eesti riik.
Ei tahaks siinkohal mainimata jätta nende koolitegelaste nimesid, kes peale eelpoolmainitute on oma tööjõudu pühendanud Kurkse rootsi algkoolile. Need on: Joel Nyman, esimene kooli jnhataja-õpetaja, praegu pensionil, elab Riguldi wallas, Anton Westerberg, praegu õpetaja Riguldi wallas, Albert Palmkron, praegu põllumees Kurkses; siis weel Ida Kiiwarimees, Olga Aalberg ja Liidia Einblut. Praegu on koolijuhatajaks Andres Lindström. /---/