Risti luterliku kiriku koguduseraamatute järgi on teada, et õigeusku ülemineku laine algas Ristil 1868.aastal. Järgmine suurem üleminekulaine tuli 1887. aastal. Õigeusu kirikuga liitumise tippajal kuulus kogudusse 700 hinge.
Õigeusu koguduse tarvis ehitati Ristile kirik, kihelkonnakooli hoone ja kõrvalhooned, mis valmisid 1892, aastal. 1896. aastal avati Risti kihelkonnakooli juures avalik raamatukogu, kus olnud väärtuslikku kirjandust üle 2000 raamatu. Kooli ja raamatukogu inventar hävitati või tassiti laiali 1918. aasta saksa okupatsiooni ajal. Õigeusu kihelkonnakooli tegevuse kohta vaata veel SIIT.
Kiriku asukohta juhatab umbes pool kilomeetrit enne Risti kirikut paremale keerav mõnesaja meetri pikkune puudeallee. Kirikuhoonet ennast enam ei ole. Teada on, et kogudus kahanes juba esimese vabariigi ajal ning koguduseta kirik jäi tühjaks ning lagunema. Pärast teist maailmasõda kasutati kirikut klubina. Hoone kannatas läbi tulekahju(de). Nagu vanemad inimesed on meenutanud, toimus üks põleng aastavahetusel, peale seda, kui kirikus oli nõukogulikku nääripidu peetud. On räägitud, et tegemist võis olla süütamisega, mille läbi sooviti kirikuhoonet jätkuva rüüstamise ja rüvetamise eest kaitsta. On teada, et mingil hetkel oli plaan endiste kirikumüüride vahele kauplus rajada. Hoone lammutati arvatavasti 1961. aasta paiku. Kiriku varemed koondati koolimaja juurde kelgumäeks. Kiriku kohale on ehitatud uus hoone, mis algselt oli Kungla sovhoosi klubi, kuid nüüdseks on koolimajaks ümber ehitatud. Ainsana on kirikukompleksi hoonetest säilinud preestri elamu, kaasajal nn. õpetajate maja. Säilinud on ka sügav, kivivooderdusega kaev, mis polevat kunagi tühjaks jäänud.
Kiriku asukohast ca 100 m loodesse jääb kirikuga ilmselt ühel ajal rajatud väike kalmistu (ca 0,75 ha). Kalmistu on valdavalt võssakasvanud ja räämas, hauatähised olevat lõhutud kohalike kooliõpilaste poolt. Säilinud on ka kalmistult ja maanteelt kiriku juurde viinud allee.
Arhiivist leitud huvitav ülestähendus kinnitab, et kogudus tekkis Ristile enne kirikuhoone ehitamist, ilmselt 1880ndatel aastate lõpus. Koguduse meetrikaraamat algab aastast 1887. Esialgu on jumalateenistusi ja õigeusu koolitunde peetud Tohvri talus. Seda kinnitav huvitav ülestähenduse arhiivis, milles õigusukoguduse tegevus mainitud.
/---/ Enni kui see vene kirik siia tehti oli juba vene usk siin. Meie majas peeti siis kirikut. Preestrid elasid Koplil ja kooliõpetajad ka. Meil seal otsas tuba, sealt viidi pühaba laud välla ja siis oli kirik, esmaba akkas jälle kool peale seal toas. See oli vene kool ja kooliõpetajad. Ükskord tuli see usu tuhin, justku lammad läksid üle aa põllale. Ei tea, mis inimene peaks joosma ikka ühest usust teise. Sedamoodi kaotab viimaks Jumala ää nende uskude vahele. Ei mo meelest põle nisuke joosmine midagi väärt. Ma elu aja ühte usku olnd ja loodan ka õndsaks saada. ERA II 159, 261 (34) Mart Erli, s. 1861.a. Risti k., Kloostri v., Kirikukülas, Tohvre talu peremees. Koguja Enda Ennist 1937