Risti kihelkonna kirivöödele on iseloomulik, et teine ots on kootud teise ornamendiga (nii on see ka Kihnus, mujal väga harva). Mõnikord on kirja vahetamise kohal ka veel eraldi kolmas motiiv. Rannarootslaste vööd olid üldiselt laiemad, hiljem ka rohkemate värvidega kuid ilma eraldi äärekirjadeta. Eestlaste varasematel vöödel olid selgelt eristuvad äärekirjad, mis hiljem kitsenesid äärejoonteks. Hilisemad vööd on seevõrra kitsamad.
Varasemate vööde looduslikud värvid on tuhmimad, 19. sajandi teisel poolel hakati kasutama kirkaid anilliinvärve.
